Ebasoodsate tegurite kokkulangevus tõstis elektri hinna taevasse

Kolmapäeval ulatus Eestis keskmine börsihind umbes 305 euroni megavatt-tunni kohta

Lambipirn. Foto: Envato

Elektri börsihind kerkis teisipäeva paiku Eestis ja teistes Balti hinnapiirkondades väga kõrgele. Eleringi energiaturgude modelleerimise vanemanalüütiku Hardi Koduvere sõnul põhjustas elektri börsihinna järsu tõusu mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemine, edastas BNS.

Kolmapäeval ulatus elektri keskmine börsihind Eestis ligikaudu 305 euroni megavatt-tunni kohta. Lätis oli hind 409 ja Leedus 421 eurot. Elektrihinnad tõusid märkimisväärselt ka mujal Euroopas ning 2026. aasta 45. nädalal oli Eesti keskmisest hind madalam vaid Soomes ning Põhja-Rootsis ja Põhja-Norras.

Koduvere selgitusel vähenes Euroopa Liidu taastuvelektri toodang nädalaga ligikaudu kolmandiku võrra. Baltimaades langes päikese- ja tuuleenergia osakaal elektritarbimise katmisel oktoobri 40 protsendilt novembri alguseks umbes 20 protsendini. Samal ajal olid hoolduses mitmed suured elektrijaamad nii Rootsis kui ka Baltimaades, mis vähendas piirkonna tootmisvõimsust.

Tootmispuudujäägi kattis seetõttu üha enam maagaasil põhinev elektritootmine. Euroopa gaasihind püsis kõrge ning vähese tuule korral kujundavad ka Põhjamaade lõunapoolsete hinnapiirkondade elektrihinda sageli Saksamaa gaasijaamad. Lisaks oli Põhjamaade hüdroenergia bilanss tavapärasest ligikaudu 11 teravatt-tunni võrra madalam.  

Koduvere hinnangul võivad kõrged maagaasihinnad hoida elektri hinna üleval kogu eeloleva talve jooksul. Samas ootab turg gaasihindade leevenemist kevadel ning prognoosib, et järgmisel talvel võivad need olla märkimisväärselt madalamad.

Hinnatõusu võimendas ka jahedama ilmaga kasvav elektritarbimine. Kuigi Eesti sai importida Soomest odavamat elektrit, ei jätkunud Eesti ja Läti vahel piisavalt ülekandevõimsust, et seda vajalikus koguses Lätti ja Leetu edasi suunata. Seetõttu jäi Eesti elektrihind naaberriikide omast madalamaks, kuid tõusis siiski tavapärasest märgatavalt kõrgemale.